Eesti keele õppekava A1-tasemele

Õppekava nimetus: “Eesti keele A1 taseme koolitus”

Õppekavarühm: Keeleõpe, eesti keel võõrkeelena

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument

Eesmärk

Koolituse eesmärk - omandada eesti keele oskus A1 tasemel, mis võimaldab toime tulla

igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel

teemadel.

Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija:

- saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda ennast, tema perekonda ja

vahetut ümbrust.

- saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest, näiteks siltidel, plakatitel

või kataloogides.

- oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut

kordab või ümber sõnastab. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.

- oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks oma perekonda, elukohta, tuttavaid

inimesi, oskab anda infot oma hariduse ja töö kohta.

- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (nt. postkaarti) ning täita ankeete.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

Kõik inimesed, kes soovivad alustada eesti keele õpingutega. Õppijate vastuvõtt toimub

registreerimistaotluse alusel.

Õppe kogumaht, selle ülesehitus

• 210akadeemilisttundi,millest160tundionauditoorsetõpetja50tundiiseseisvattööd.

Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika

seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, võimalusel tuleb ka keelt keelekeskkonnas

praktiseerida.

• Individuaalkursusemahton185tundi,millest105tundionauditoorsetõpetja80tundi

iseseisvat tööd. Individuaalkursuse puhul koostatakse lähtuvalt konkreetse õppija

õpivajadustest individuaalne õppekava.

Õppekeskkond ja õppevahendid

Õppetöö toimub veebi kaudu ja võimalusel ka õppeklassis, mis on varustatud õppetööks

vajalike tehniliste vahenditega. Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele. Keeleõpe hakkab

toimumise koht: Narvas, Vestervalli 9, või veebikeskonnas Google Meet, Zoom.

Õppevahendid: põhiõpik ja harjutuslehed.

Õppe sisu:

Kõnearendus toimub järgmistel teemadel:

• Tervitamine. Tutvustamine. Hüvastijätmine.

• Isikuandmed ja ankeedid. Telefoninumbrid, posti- ja meiliaadressid.

• Tee küsimine, tee juhatamine. Kella küsimine ja ütlemine.

• Inimeste kirjeldamine (välimus ja iseloom), nende kohta küsimuste esitamine.

• Kuupäevad ja aastaajad. Ümbruse kirjeldamine.

• Ilm ja loodus. Eesti loodus, suuremad linnad ja saared.

• Telefonivestlused.

• Igapäevased situatsioonid poes, restoranis, lennujaamas, hotellis, pangas, juuksuris

jne.

• Hobid, vaba aeg ja meelelahutus. Kino, teater, kontsert, sport, raamatud ja muusika.

• Päritolu, rahvused, keeled.

• Kodu ja perekond.

• Pühad ja tähtpäevad Eestis ja mujal.

• Töö ja õppimine, haridus ja ametid.

• Reisimine ja puhkus.

• Minu päev.

• Oma soovide ja eelistuste väljendamine, vestluspartneri soovide ja eelistuste kohta

küsimine.

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Küsimuste koostamine ja

neile vastamine. Ümbruse kirjeldus. Postkaardi kirjutamine (õnnitlus- või tänukaart,

reisipostkaart).

Sõnavara: tähestik; igapäevased nimi-, omadus- ja tegu- ja kaassõnad; põhi- ja järgarvud;

raha ja hinnad; kellaajad, nädalapäevad, kuud, aastaajad, pühad ja tähtpäevad; isikuandmed;

ametid; haridus ja töö; hobid; reisimine ja puhkus; maad, rahvad, keeled; kodu, perekond ja

sõbrad; linn, maa; ilm; hobid; värvid; riided; transport; toidukaubad, toidud, igapäevased

viisakusväljendid ja käibefraasid.

Grammatika: Tähestik; hääldamine ja ortograafia. Lauseehitus. Asesõnad, küsisõnad,

arvsõnad, kaassõnad; sidesõnad ja määrsõnad. Ainsus ja mitmus. Jaatus ja eitus. Ma- ja da-

tegevusnimi. Käändsõna käänamine. Tegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus. Käskiv ja tingiv kõneviis.

Õppemeetodid:

Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja

paaristöö jm, ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja

kuulamisharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise

arendamiseks

Õppematerjalid:

Põhiõpik on M. Simmul, I. Mangus „Tere!“ või M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“.

www.keeleklikk.ee

www.kohanemisprogramm.tlu.ee

www.integratsioon.ee/raamatukogu www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-

tasemeeksamid/

Eesti Keele Sihtasutus 2014 Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut

Täiendkoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:

Väljastame kursusel osalejale tunnistuse juhul, kui õppija osales vähemalt 75% auditoorsetest

tundidest ja sooritas edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise,

kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud õpiväljundite

omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab vähemalt 60% maksimaalsest

punktisummast.

Tunnistusel märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja

nimi ja isikukood. Juhul kui osaleja ei sooritanud edukalt kursuse lõpueksamit ja/või ei

osalenud nõutavas mahus tundidest, väljastatakse talle kursuse lõpus tõend, millel märgitakse

osaletud tundide arv.

Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemus:

Eesti keele koolitus võivad läbi viia eesti filoloogi, eesti keele kui võõrkeele õpetaja või muu

filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega

õpetajad.