Eesti keele õppekava A2-tasemele

1. Õppekava nimetus: A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele

täienduskoolitus.

2. Õppekavarühm: Keeleõpe

3. Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument

4. Eesmärk

Eesmärk on, et õppija omandab eesti keele keeleoskuse A2-taseme selleks, et toime tulla

igapäevases suhtluses, mis nõuab otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel,

omandab vajaliku A2-taseme ametialase keeleoskuse ning õppe käigus valmistub õppija A2-

taseme riikliku keeleeksami sooritamiseks.

5. Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija:

Kuulamine:

- Saab aru igapäevastest lihtsatest teadetest ja juhistest.

- Jälgib lihtsaid vestlusi tuttavatel teemadel (nt poes, kohvikus).

Lugemine:

- Saab aru lihtsatest teadetest ja siltidest.

- Leiab tuttavatest tekstidest vajaliku informatsiooni.

Rääkimine:

- Kirjeldab lihtsal viisil igapäevaseid olukordi.

- Tervitab ja tutvustab ennast, kasutades lihtsaid fraase.

- Osaleb lühikeses vestluses igapäevastel teemadel.

Kirjutamine:

- Kirjutab lühikesi isiklikke sõnumeid ja täidab lihtsaid vorme.

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe

vahelisel ajal. Õppimiseks ja teadmiste kontrollimiseks kasutatakse ka interaktiivseid

harjutusi ja keeleteste. Veebitundides kasutatakse veebitahvlit sõnade kirjapildi nägemiseks ja

veebipõhiseid sõnastike , sõnavara omandamiseks (www.eki.ee).

6. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja tasemeni A2

arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus

vähemalt A1- tasemel või välismaalaste puhul kohanemisprogrammi läbimine. Õppijate

keeleoskuse tase ja gruppi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks tasemetesti abil, mille

läbimisel võib alustada õpinguid A2-taseme õppegruppis. Keeleoskuse tasemele vastavust

kontrollitakse läbi veebipõhise eesti keele A1-taseme proovitesti lehel TESTEST.

http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

6.1. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, õppekeskkond ja õppevahendid

Õppe maht on 220 akadeemilist tundi, millest 180 tundi on auditoorset tööd ja 40 tundi

iseseisvat tööd. Õppetöö toimub õppeklassis, mis on varustatud õppetööks vajalike tehniliste

vahenditega. Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele. Keeleõpe hakkab toimuma Narvas,

Vestervalli 9 ja veebi kaudu (Zoom/ Google meet)

Auditoorne õpe 180 ak/h: Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel

ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Õpetakse sõnavara, tehakse

grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, võimalusel tuleb ka keelt keelekeskkonnas

praktiseerida. Suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm.

Iseseisev töö 40 ak/h: Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu

kursuse vältel. Õpitakse sõnu ja praktiseeritakse neid keelekeskkonnas, tehakse õpikust ja

harjutuslehtedel harjutusi, kirjutatakse lühemaid tekste jms.

7. Õppe sisu

A2- taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kuulamine, lugemine, rääkimine

ja kirjutamine. Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii

traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Peamiselt kasutatakse

kommunikatiivõppe meetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö. Tehakse

grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja kuulamisharjutusi õige

häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks. Õpitu

rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.

Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub

järgmistel teemadel:

7.1. Teemad

Teema Kirjeldus

Tutvumine ja tutvustamine Lihtsam informatsioon enda kohta. Mina ja minu

perekond, perekonnaseis, sugulased ja sugupuu. Välimus

ja iseloom. Tervitus. Andmed ankeedis. Eesti nimed ja

õige hääldus. Kõneetikett, küsisõnad.

Haridus ja töö. Elukutsed. Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Keeleoskus.

Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl,

tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. CV.

Teenindus ja kaubandus Postiteenused, pangateenused, poed ja

kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Võrdlemine. Juhendite,reklaamide põhisisu mõistmine.

Keha, tervis ja tervishoid.Riided

Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule

registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis.

Riietusesemed.

Vaba aeg ja ajaviide Kultuuri-, meelelahutus- ja spordiasutused, harrastused,

huvid ja meelelahutus, ametlikud vastuvõtud ja külaskäik,

peretraditsioonid, pühad ja tähtpäevad, meedia,

infootsingud ja veebisuhtlus, kultuurihuvid.

Igapäevaelu, kodu ja kodukoht

Minu päevaplaan, aastaplaan; minu kodu;

elamistingimused; kodu asukoht ja koduümbrus; oma kodu

sisustus: mööbel ja kodutehnika; majapidamistööd ja

majapidamistarbed; remont ja probleemid.

Söök ja jook Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua

reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine.

Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett.

Inimeste suhted ühiskonnas Teated ametiasutustes. Kohtumised inimestega (lühikesed

sõnumid ja teated). Inimeste välimus, iseloom, suhted.

Keskkond, kohad, ilm ja loodus

Eesti suuremad linnad, saared, jõed, järved; kaardilt info

leidmine. Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine.

Aastaajad. Linnud, loomad, taimed.

Kodumaa, rahvused, keeled Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Eesti ja kodumaa

võrdlemine. Rahvused ja keeled.

Eesti geograafia, suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine.

Reisimine, transport,vaatamisväärsused

Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine.

Teeküsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa

broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine.

Reisikirjeldus.

Eesti kultuur ja traditsioonid Eesti tähtpäevad ja riigipühad. Laulupeod ja laulud.

Traditsioonilised toidud, riided. Rahvakombed.

7.2. Grammatika:

1. Hääldamine. Pikk ja ülipikk häälik. Nõrk ja tugev täht.

2. Kirjutamine.

3. Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.

4. Isikuline asesõna. Põhivormid.

5. Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis.

6. Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.

7. Küsisõnad: küsimuste moodustamine.

8. Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga.

7.3. Õppemeetodid

Keeleõppe metoodika ning kasutatavad õpikud/õppevahendid võimaldavad õppijatel õppida

eesti keelt tasemel, mis vastab keeleseaduse Europaa keeleõppe raamdokumendi

keeleoskustasemete kirjelduse A2-tasemele. Koolitus tugineb kommunikatiivsele ja suhtlev-

kogemuslikule meetodile. Arendatakse samavõrd nii kuulamist, kirjutamist, lugemist kui ka

vestlemist (dialoog) ja kõnelemist (monoloog). Käsitletavast teemast ja rühma eripärast

lähtuvalt kasutatakse erinevate keeleõppemeetodite metoodilisi võtteid. Peamised metoodilised

võtted:

• aktiivõppemeetodid: rühmatöö, paaristöö; probleemõppe, ajurünnak, rollimäng,

vestlus, äraarvamismängud, järjestamisülesanded;

• traditsioonilised õppemeetodid: kuulamis-, lugemis-, kirjutamisülesanded,

kopeerimisülesanded, lünkharjutused, pildi kirjeldamine, monoloog

7.4. Iseseisev töö

Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut.

Peamised tegevused: uute sõnade õppimine ja kinnistamine, kirjalike ülesannete täitmine,

lühiettekannete ettevalmistamine, tekstide lugemine ja nende põhjal küsimuste esitamine/

vastamine, veebisõnastiku kasutamine (https://sonaveeb.ee/).

7.5. Õppetegevused osaoskuste kaupa

Lugemine: lihtsad ning lühikesed juhised igapäevaste seadmete kasutamiseks, lühikesed ja

lihtsad meediatekstid, lühiuudised, lühisõnumid, kuulutused, lihtsad kirjad, laulusõnad.

Kuulamine: lihtsad ametialased dialoogid, lühikesed ja lihtsad kõnekeelsed dialoogid, lihtsad

intervjuud, lühikesed teated, katkendid lihtsatest telesaadetest, lihtsad laulud.

Kirjutamine: lihtsad teated, lihtne isiklik kiri, avaldus, seletuskiri, lihtsate fraaside ja

lausetega kirjutatud jutud, sõnumite kirjutamine.

Rääkimine: dialoogid, jutustused, juhised, vestlused, kirjeldused.

8. Õppekeskkonna kirjeldus

Fortunakooli õppeklaasid asuvad Narvas aadressil Vestervalli 9. Õppetöö läbiviimiseks on

kasutatud 2 ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuum on varustanud digitaalse

tahvli ja arvutiga, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks.

Fortunakooli kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Eriolukorra

tingimustes toimub distantsõpe. Valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu

(Google meet, ZOOM). Samuti Fortunakool pakub täiskavanutele distantsõpet, mis tänapäeval

on väga populaarne täiskavanute hulgas. Veebikursus toimub keskonnas Zoom, Google Meet.

Õpilased vajavad kaugõppeks arvutit ja internetti. Kooli juhtkond veendub enne koolituse

algust, et õpilane oskab internetti kasutada, oskab platvormi sisse logida, kui õpilane ei oska

seda teha, siis enne koolituse algust koolitatakse teda. Kaugõpe toimub reaalajas vastavalt

tunniplaanile. Kõik õpilased ühinevad 5-10 minutit enne tunni algust, kontrollivad ühendust ja

mikrofoni tööd. Igal õpilasel on kaasas õpikud (paberkandjal)vihik ja pastakas. Pakutakse ka

veebisõnastikke. Veebis teeb õpetaja kuulamisülesandeid, videoharjutusi, erinevaid

kontrolltöid, rühmatöid, rääkimisülesandeid, harjutatakse kirjutamist, kõiki vigu parandatakse

tunnis, et vead kohe selgeks teha.

9. Õppematerjalid

Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere jälle! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ

Kirjatark.

Lisamaterjalid:

Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid.

Kitsnik, M. (2010). Kirjuta mulle. Õpik eesti keele A2-taseme kirjutamisoskuse arendamiseks.

Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus:

KiriMari Kirjastus OÜ;

Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele

(A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ;

www.keeleklikk.ee https://keeleweb2.ut.ee

https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid

Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi

Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/

Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/

Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/.

Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/

10. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 75% auditoorsetes tundides. Lõputest

sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on

hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).

Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust.

Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse

grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.

Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst.

Kirjutamine – koostab lühikese kirja, moodustab grammatiliselt korrektse lause.

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele

õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige, loogiline ja

mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.

76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid

pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu

iseseisvusest.

60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid

teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja

suunamist.

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu,

ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

1–49% Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng

õpitulemuste osas puudub.

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 75% kontakttundides

osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele

vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse

toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija

võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte

juhul, kui õppija osales vähem kui 75% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud

tundide arv.

11. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni

ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. A2-taseme tasemeeksamiks

ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õpetajad on kinnitatud õppekavade

juurde Keeleameti poolt.