Eesti keele õppekava B1-tasemele

1. Õppekava nimetus: Eesti keele täienduskoolitus B1-taseme eksamiks ettevalmistamiseks

2. Õppekavarühm: Keeleõpe

3. Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument

4. Eesmärk: Õppe eesmärgiks on keeleoskustaseme B1 saavutamine eesti keeles.

5. Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija

Kuulamine:

- Saab aru peamisest informatsioonist igapäevastes ja tööalastes vestlustes.

- Jälgib tööalaseid ja isiklikke vestlusi tuttavatel teemadel.

Rääkimine:

- Kirjeldab oma kogemusi ja väljendab arvamust igapäevastes ja tööalastes olukordades.

- Osaleb vestlustes, tehes ettepanekuid ja väljendades arvamust.

Lugemine:

- Loeb ja mõistab tööalaseid ja igapäevaseid tekste, nagu kirjad ja aruanded.

- Leiab vajaliku informatsiooni dokumentidest ja tekstidest.

Kirjutamine:

- Kirjutab selgeid ja üksikasjalikke tekste tuttavatel teemadel.

- Koostab tööalaseid kirju ja aruandeid, väljendades oma mõtteid selgelt.

6. Õpingute alustamise tingimused

B1 kursust võivad läbida inimesed, kes on juba edukalt läbinud A2 kursuse. Juhul, kui ei ole

eduka läbimist tõendavat dokumenti, pakub kool võimaluse sooritada veebitest, mis näitab

õppija keeletaset.

(https://web.meis.ee/testest/ilias.php?baseClass=ilrepositorygui&reloadpublic=1&cmd=frame

set&ref_id=1).

6.1. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, õppekeskkond ja õppevahendid

Õppe kogumaht on 320 õppetundi, sellest 200 tundi auditoorset, 120 tundi iseseisvat. Iseseisev

töö koosneb: 40 tundi iseseisvat tööd, 40 tundi praktilist tööd ja 40 tundi veebipõhist tööd. Õpe

toimub vähemalt 2 korda nädalas õpperühmades. Üks akadeemiline tund kestab 45 minutit.

Õppetöö toimub õppeklassis, mis on varustatud õppetööks vajalike tehniliste vahenditega.

Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele. Keeleõpe hakkab toimuma Narvas, Vestervalli 9,

veebiõpe toimub platvormidel Zoom, Google Meet.

Nimetus Maht Kirjeldus

Auditoorne töö 200 ak/h Auditoorne töö sisaldab õpetaja juhendatud tegevusi

klassiruumis, nagu loengud, grammatikaõpe, rühmatööd ja

suulise keeleoskuse harjutused (dialoogid, arutelud).

Praktiline töö 40 ak/h Praktiline töö keskendub keele kasutamisele igapäevaelus ja

praktilistes olukordades, näiteks rollimängudes, intervjuudes,

keelepraktikas ühiskondlikel üritustel või kultuurisündmustel

osaledes.

Iseseisev töö 40 ak/h Iseseisev töö hõlmab õppija individuaalset õppetegevust,

sealhulgas kodutöid, sõnavara harjutamist, tekstide lugemist,

kirjutamist ja kuulamisülesandeid. Siia kuulub ka

ettevalmistus eksamiteks ja kirjalike tööde sooritamine.

Veebipõhine töö 40 ak/h Veebipõhine töö hõlmab e-õppe platvormidel läbiviidavaid

tegevusi, sealhulgas interaktiivseid harjutusi, veebiloenguid,

keeleõppe rakenduste kasutamist, veebipõhiseid

grupiarutelusid ja keelepraktikat online-vestluspartneritega.

See struktuur annab paindliku, kuid samas tasakaalustatud õppeplaani, kus kombineeritakse

auditoorset õpet, praktilist ja iseseisvat tööd ning veebipõhiseid õppematerjale.

7. Õppe sisu

Kursus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, arendab õppijate kõnelemis-,

kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone. Õppimine toimub rühmatunnis,

kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaalülesandeid. Kursusel arendatakse neli osaoskust

õppematerjalide tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste kuulamisel, mõistmisel

ja edasiandmisel ning ka vahetul suulisel suhtlemisel. Kõnelemisoskuse arendamisel

pööratakse tähelepanu nii rääkimis- kui vestlusoskusele, et valmistada koolitatavad ette nii B1-

taseme eksamiks kui keelekeskkonnas suhtlemiseks. Iseseisva töö osas toimub tunnis saadud

oskuste kinnistumine (nt. sõnavara õppimine, jooksvate ülesannete lahendamine,

tõlkeharjutused, praktiseerimine keelekeskkonnas).

Kursuse teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset

leiavad:

• avaliku elu valdkond

• isikliku elu valdkond

• töövaldkond

• haridusvaldkond

B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus hõlmab järgmisi teemaringe:

1. Isikuandmed: päritolu, rahvus, keelteoskus, kontaktandmed, töö, haridus, iseloom ja

isikuomadused, välimus, perekonnaseis, pere ja sugulased.

2. Maja ja kodu, ümbruskond: elukoht, ruumid, sisustus, kodu ja selle ümbrus,

lemmikloomad, majapidamistööd, kodutehnika.

3. Igapäevaelu: igapäevased toimingud, külaliste vastuvõtmine, kellaajad, traditsioonid

ja tähtpäevad, maksud ja maksed, eluruumide üürimine.

4. Vaba aeg ja meelelahutus: hobid, sport, vaba aja veetmise eelistused, kino, teater,

kontsert jm kultuuriüritused, vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite

mõistmine.

5. Reisimine: puhkus, reisielamused, reisifirmadega asjaajamine, puhkuse planeerimine

ja kirjeldamine, reisimuljete jagamine.

6. Suhted teiste inimestega: tutvumine, enda tutvustamine, telefon, arvuti ja internet.

7. Tervis ja kehahooldus: tervislikud eluviisid, kehaosad, arsti juurde minek, apteegis,

haiglas ja polikliinikus, apteegis, kiirabi kutsumine, e-tervis.

8. Haridus: info enda hariduse ja õpingute kohta, hariduse omandamine, elukutsed,

tööülesanded, kandideerimine, tööintervjuu.

9. Sisseostude tegemine: poed ja kaubanduskeskused kaubad, hinnad, kaebused,

kõneetikett teenindusasutustes, info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja

hindade kohta.

10. Söök ja jook: toiduained, joogid, ostude tegemine, söögikoha külastamine, retseptid,

traditsioonid.

11. Teenused: klient ja teenindaja, pank, juuksur, postkontor, söögikohad, teleteenused,

ametiteenused ja teenused (Töötukassa, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei-

ja Piirivalveamet).

12. Kohad: vaatamisväärsused, kultuur, koduümbruse loodus, tee juhatamine.

13. Keel: kultuur, kelteoskus, võõrkeeled.

14. Loodus: ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine, aastaajad, ilmastikuolud. Kohalikud

loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.

Keeleteadmised:

• Nimisõna: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omandus- ja

arvsõnaga.

• Tegusõna: liht- ja ühendtegusõnad, pööramine olevikus, liht-, täis- ja

enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-

tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata).

• Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.

• Arvsõna: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine

nimisõnaga.

• Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõnad võrdlusastmed.

• Asesõnad: asesõna käänamine ja kasutamine.

• Sidesõnad.

• Kaassõnad: ees- ja tagasõnad; sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised.

7.1. Õppemeetodid

● Kursuse läbimisel pööratakse tähelepanu nii lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- kui ka

kuulamisoskuse arendamisele.

● Põhirõhk on suhtluskeele arendamisel, vajaliku informatsiooni hankimise ja

edastamise võimalustel.

● Kasutatakse nii vähe kui võimalik vahekeelt (nt inglise, vene) ja suheldakse õpitavas

keeles (eesti).

● Õppevahendina kasutatakse õpikut/õpikuid, milles olevaid tekste loetakse, tõlgitakse,

grammatikat selgitatakse ja harjutatakse.

● Õpikus leiduvaid kirjalikke harjutusi teevad õpilased iseseisvat, tunnis üksnes

kontrollitakse paaristööna ülesandeid ja täpsustatakse õpetajaga selgusetuks jäänud

materjali.

● Õppetegevus vaheldub individuaalse, paaris- ja rühmatöödega.

● Tekstiloome ülesanded (isikliku kirja, jutu, teate koostamine) on iseseisev tunniväline

töö.

● Tunnis kasutatakse ka keelepilte, mis on sõnade meelde jätmise, kordamise,

grammatika harjutamise, pildi toel vestluse pidamise vahendiks.

● Õpime ka klassiruumist väljas n-ö loomulikus keelekeskkonnas: kino-, teatri- või muu

kultuuriürituse külastus, matk, külaskäik, muuseumi külastus jmt

● Mängitakse keelemänge (Scrabble, Alias), keelepuslet.

● Tehakse ettekandeid (õpilased valmistavad endale huvitaval teemal ettekande)

● Võimalusel kutsutakse tundi ka eesti keelt rääkivat külalist.

7.2. Iseseisev töö

Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut.

Lisaks antakse iseseisvaid töid keskkonnas, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide

ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel (www.keeletee.ee). Õpilaste keeleoskuse arengu

hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest- võimalikult positiivsetest ilmingutest

lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele.

7.3. Õppetegevused osaoskuste kaupa

Lugemine: lihtsad ning lühikesed juhised igapäevaste seadmete kasutamiseks, lühikesed ja

lihtsad meediatekstid, lühiuudised, lühisõnumid, kuulutused, lihtsad kirjad, laulusõnad.

Kuulamine: lihtsad ametialased dialoogid, lühikesed ja lihtsad kõnekeelsed dialoogid, lihtsad

intervjuud, lühikesed teated, katkendid lihtsatest telesaadetest, lihtsad laulud.

Kirjutamine: lihtsad teated, lihtne isiklik kiri, avaldus, seletuskiri, lihtsate fraaside ja

lausetega kirjutatud jutud, sõnumite kirjutamine.

Rääkimine: dialoogid, jutustused, juhised, vestlused, kirjeldused.

8. Õppekeskkonna kirjeldus

Fortunakooli õppeklaasid asuvad Narvas aadressil Vestervalli 9. Õppetöö läbiviimiseks on

kasutatud 2 ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuum on varustanud digitaalse

tahvli ja arvutiga, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks.

Fortunakooli kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Eriolukorra

tingimustes toimub distantsõpe. Valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu

(Google meet, ZOOM). Samuti Fortunakool pakub täiskavanutele distantsõpet, mis tänapäeval

on väga populaarne täiskavanute hulgas. Veebikursus toimub keskonnas Zoom, Google Meet.

Õpilased vajavad kaugõppeks arvutit ja internetti. Kooli juhtkond veendub enne koolituse

algust, et õpilane oskab internetti kasutada, oskab platvormi sisse logida, kui õpilane ei oska

seda teha, siis enne koolituse algust koolitatakse teda. Kaugõpe toimub reaalajas vastavalt

tunniplaanile. Kõik õpilased ühinevad 5-10 minutit enne tunni algust, kontrollivad ühendust ja

mikrofoni tööd. Igal õpilasel on kaasas õpikud (paberkandjal)vihik ja pastakas. Pakutakse ka

veebisõnastikke. Veebis teeb õpetaja kuulamisülesandeid, videoharjutusi, erinevaid

kontrolltöid, rühmatöid, rääkimisülesandeid, harjutatakse kirjutamist, kõiki vigu parandatakse

tunnis, et vead kohe selgeks teha.

9. Õppematerjalide loend

9.1. Põhiõppematerjal:

Põhiõpik: Simmul, M., Mangus, I. (2016) Tere taas! Eesti keele õpik vene keele baasil.

Kirjastus OÜ Kirjatark.

Pesti, M., Ahi, H. (2015/2016). E nagu Eesti. Kiri-Mari Kirjastus OÜ.

9.2. Lisaõppematerjal:

Kursuse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid

Kitsnik, M. (2012). Eesti keel B1, B2 . Kirjastus FIE Mare Kitsnik. Kingissepp, L., Kitsnik,

M. (2006).

Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“; M. Kitsnik „Eesti keel B1,

B2“Mangus, “Naljaga pooleks” M. Kitsnik, L.Kingisepp

Inga; Simmul, Merge. Tere jälle!. Kirjastus Kirjatark, 2016

www.keeletee.ee

https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid

Eesti keele põhisõnavara sõnastik: http://www.eki.ee/dict/psv/

Eesti keele seletav sõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/ekss/

Eesti õigekeelsussõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/qs/ jt

www.eki.ee e-sõnaraamatud

Eesti keele tasemeeksamid | Haridus- ja noorteamet (harno.ee)

10. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest

sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on

hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).

Kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info, raadio- ning telesaadete põhissisust.

Lugemine – mõistab tekstide sisu, saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldustest, saab

aru tööga seotud sõnavarast ja tekstidest, lünk harjutuste tegemisel tunneb ära korrektse

grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.

Rääkimine – räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäeva elust ja tööst, plaanidest ja

kavatsustest.

Kirjutamine – koostab seostatud teksti, kirjeldab oma kogemusi ja muljeid, moodustab

grammatiliselt korrektseid lauseid.

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele

õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja

mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.

76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid

pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu

iseseisvusest.

60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid

teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja

suunamist.

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu,

ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

1–49% Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng

õpitulemuste osas puudub.

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 70% kontakttundides

osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele

vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse

toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija

võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte

juhul, kui õppija osales vähem kui 70% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud

tundide arv.

11.Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Kogenud eesti keele õpetaja või filoloog (magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon).